Need kolm sõna kirjeldavad üht ajatelge, kuid eri asju sellel.

Menopaus on punkt: elu viimane menstruatsioon. Sellel on üks üllatav omadus — see tehakse kindlaks alles tagantjärele. Keegi ei tea „täna on mul menopaus“; seda teatakse alles siis, kui mõnest menstruatsioonist on möödunud 12 järjestikust kuud ilma igasuguse veritsuseta (ja sellele pausile pole muud seletust, nt ravimite toime). Siis selgub, et see menstruatsioon oli viimane. Kõige sagedamini juhtub see 45. ja 55. eluaasta vahel — kuid vanus iseenesest ei otsusta midagi.

Perimenopaus (menopausi-ümbrune periood) on üleminekumuutuste aeg selle punkti ümber — tavaliselt mõni aasta, iga naise puhul erineva pikkusega. WHO määratluse järgi lõpeb see aasta pärast viimast menstruatsiooni. Esimene märgatav signaal on enamasti (kuigi mitte alati) menstruatsioonide rütmi muutus: need muutuvad harvemaks, sagedasemaks või tavapärasest erinevaks; mõnel naisel lakkavad need järsku, ilma „ette teatamata“. Sel ajal võivad tekkida ka muud kaebused — neile pühendame eraldi artiklid.

Postmenopaus on kogu elu pärast menopausi — ehk aeg, mis algab pärast neid 12 menstruatsioonita kuud. See ei ole „teema lõpp“: tervisele neil aastatel pühendame eraldi artikli.

Miks neid mõisteid teada? Kahel praktilisel põhjusel. Esiteks lihtsustavad need vestlust — „ma olen vist perimenopausis, menstruatsioonid on segi läinud“ ütleb arstile rohkem kui üldine „midagi toimub“. Teiseks määravad need ühe olulise ohutuspiiri: kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud või rohkem, teata arstile igast veritsusest või määrimisest — broneeri vastuvõtt lähimale võimalikule ajale, ka pärast ühte väikest episoodi. Ja kui üleminekuperioodi kaebused raskendavad sinu elu — ka see on teema vastuvõtuks, ootamata, „kuni see möödub“.

Allikad: WHO — Menopause