Õpikutsükkel kestab umbes 28 päeva, kuid vähestel on see „nagu kellavärk“. Tsükli pikkus on naistel erinev ja ka samal naisel kuust kuusse — teatav kõikumine on tavaline ega tähenda iseenesest haigust.
On eluperioode, mil ebaregulaarsus on lausa tüüpiline: esimesed aastad pärast esimest menstruatsiooni (tsükli rütm võib alles kujuneda), aeg pärast sünnitust ja imetamine ning perimenopaus ehk menopausile eelnevad muutuste aastad. Veritsuste rütmi muudavad ka stress, reisimine, infektsioonid (külmetus), haigus, intensiivne füüsiline koormus, kaloreid piirav dieet — ja väga sageli hormonaalne rasestumisvastane vahend: siis muutuvad veritsused ebaregulaarseks, napiks või kaovad. Kui kasutad rasestumisvastast vahendit või muid tsüklit mõjutavaid ravimeid, on veritsuste muutus eelkõige teema vestluseks ravimi üle — mitte põhjus selle iseseisvaks lõpetamiseks.
Millal tasub vastuvõtt broneerida? Lihtne reegel: kui miski on sinu senise mustriga võrreldes selgelt muutunud või kui ebaregulaarsus teeb sulle muret või segab sinu plaane (nt rasestumise püüdlusi). Sa ei pea täitma ühtegi läve ega midagi „tõestama“ — piisab, kui räägid, kuidas oli ja kuidas on praegu. Vastuvõtul aitab sageli üks teave: viimase menstruatsiooni esimese päeva kuupäev; soovi korral võid kirja panna ka järgmiste veritsuste kuupäevad.
Igal juhul teata arstile: veritsustest menstruatsioonide vahel, veritsusest pärast seksuaalvahekorda, igast veritsusest pärast menopausi — ja kui menstruatsioon jääb tulemata ning rasedus on võimalik, tee esmalt rasedustest.
Kiire abi: väga rohke veritsus koos nõrkuse, peapöörituse või halva üldseisundiga on olukord, kus tuleb kiiresti võtta ühendust arstiga, mitte alles planeeritav vastuvõtt.
Allikad: NHS — Irregular periods