Õpikutsükkel kestab umbes 28 päeva, kuid harva on see kellelgi „nagu kellavärk“. Tsükli pikkus erineb naiseti ja ka samal naisel kuust kuusse — teatav muutlikkus on tavaline ega tähenda iseenesest haigust.

On eluperioode, mil ebaregulaarsus on lausa tüüpiline: esimesed aastad pärast esimest menstruatsiooni (tsüklid võivad „paika loksuda“ isegi kaks aastat), aeg pärast sünnitust ja rinnaga toitmise periood ning perimenopaus ehk menopausile eelnevad muutuste aastad. Veritsuste rütmi muudavad ka stress, reisimine, infektsioonid (külmetus), haigus, intensiivne füüsiline koormus, tugevalt piiratud kalorsusega toitumine — ja väga sageli hormonaalne kontratseptsioon: veritsus muutub siis ebaregulaarseks, napiks või kaob. Kui kasutad kontratseptsiooni või muid tsüklit mõjutavaid ravimeid, on veritsuse muutus eelkõige teema ravimist rääkimiseks — mitte põhjus seda omal käel ära jätta.

Millal tasub aeg broneerida? Lihtne reegel: kui miski on sinu senise mustriga võrreldes selgelt muutunud, või kui ebaregulaarsus teeb sulle muret või raskendab plaane (nt rasestumise püüdlusi). Sa ei pea vastama ühelegi lävele ega midagi „tõestama“ — piisab, kui ütled, kuidas oli ja kuidas on nüüd. Visiidil on tavaliselt kasulik üks teave: viimase menstruatsiooni esimese päeva kuupäev; kui soovid, võid kirja panna ka järgmiste veritsuste kuupäevad.

Kõigest muust olenemata räägi arstile: veritsusest menstruatsioonide vahel, veritsusest pärast suguühet, igasugusest veritsusest pärast menopausi — ja kui menstruatsioon jääb ära ning rasedus on võimalik, tee kõigepealt rasedustest.

Erakorraline abi: väga tugev veritsus koos nõrkuse, pearingluse või halva enesetundega on olukord, mil tuleb kiiresti ühendust võtta arstiga, mitte oodata alles hilisemaks planeeritud visiiti.

Allikad: [1] NHS — Irregular periods; [2] NHS inform — Irregular periods.