Menopaus on osa meie elust, mitte finišijoon. Günekoloogiline ja intiimtervis jääb tervise osaks kõigil järgnevatel aastatel — ka pärast 65. või 75. eluaastat. See, et menstruatsioon lõppes ammu, ei lõpeta teemat.

Nelja asja tasub teada.

Veritsusest pärast menopausi räägi alati arstile. Kui sinu viimasest menstruatsioonist on möödunud aasta või rohkem, on igasugune veritsus või määrimine — ka ühekordne ja vähene — põhjus broneerida aeg esimesel võimalusel. Põhjus võib olla ohutu, kuid seda peab hindama arst. Tugeva veritsuse korral või kui tunned end halvasti, otsi abi kiiresti.

Intiimsetest vaevustest saab arstiga rääkida otse. Tupe kuivus, kipitus, ebamugavus suguühte ajal, kuseteede vaevused — need on hilisemas eas sagedased asjad ja tavalised arstiteemad. Selline vestlus võib olla piinlik ja see on mõistetav; arstid tegelevad nende asjadega aga iga päev ja sageli on viise, kuidas vaevusi leevendada.

Uus sümptom ei ole lihtsalt „vanusest“. Kui midagi on muutunud — kehas, vooluses, intiimpiirkonna nahas, enesetundes —, tasub sellest rääkida, selle asemel et seda ette vanusega seletada. Hindamine on arsti ülesanne.

Arstivisiidid ja uuringud ei lõpe vanusega. Sõeluuringuprogrammidel on vanusepiirid, tervisevajadustel aga mitte. Selle üle, mis on sinu olukorras mõistlik, otsustad koos arstiga.

Enne visiiti võid — kui soovid — panna tähelepanekud ja küsimused kirja, paberile või telefoni. Aga võid tulla ka ilma igasuguste märkmeteta: piisab, kui ütled, mis toimub.

Allikad: [1] WHO — Menopause (fact sheet); [2] NHS — Post-menopausal bleeding.