Kui sinu viimasest menstruatsioonist on möödunud aasta või rohkem ja sul tekib veritsus või määrimine suguteedest — broneeri arsti juurde aeg esimesel võimalusel. See reegel kehtib igas olukorras: ka siis, kui veritsus on vähene, ühekordne, valutu või juba lakanud.

Miks see on oluline, kui enamasti ei toimu midagi tõsist? Sest seda ei näe „silma järgi“. Osal naistest osutub põhjus ohutuks — näiteks limaskesta õhenemine, mis on seotud madalama hormoonitasemega, või healoomuline polüüp. Veritsus pärast menopausi võib aga olla ka tõsisema haiguse sümptom ning ühte teisest saab eristada ainult arst pärast läbivaatust. Kiire hindamine võimaldab põhjuse õigel ajal kindlaks teha — siis on sobiva ravi võimalused kõige suuremad.

Mida mitte teha: ära oota, „kas see kordub“. Ära seleta veritsust vanuse, pingutuse ega stressiga. Ära lükka visiiti edasi selleks, et kõigepealt midagi jälgida või kirja panna — märkmed võivad vestluses aidata, kuid ei ole selleks vajalikud; võid tulla ilma millegita.

Kui saad menopausi hormoonravi: mõne raviskeemi puhul on regulaarne igakuine veritsus planeeritud — siis ütleb arst sulle, mida oodata. Planeeritust erinevast veritsusest (ootamatu, tugev, pikenenud) räägi arstile. Ära katkesta ravi omal käel.

Milline visiit võib olla: arst küsib asjaolude kohta, vaatab sind läbi ja määrab sageli tupekaudse ultraheli; mõnikord on vaja lisauuringuid — nende käigust teavitab sind tervishoiuasutus.

Erakorraline abi: kui veritsus on tugev või sellega kaasneb tugev valu, pearinglus või halb enesetunne — otsi abi kiiresti, ära oota planeeritud aega.

Allikad: [1] NHS — Post-menopausal bleeding; [2] NHS-i asutuste teave patsientidele (Devon, Gloucestershire).